Anarâškielâ servi lii vuáđudum ive 1986 ovdediđ anarâškielâ já tieđettiđ anarâškielân kyeskee aašijn. Anarâškielâ seervi kuávdáš tooimah láá kielâpiervâlij jođettem, kirje- já lostâtoimâ já anarâškielâ tutkâm.
Anarâškielâ kielâpiervâleh
Servi joođeet ohtsis kulmâ kielâpiervâl, main kyevtis, Piervâl já Piäju, lává Anarist já Kuáti lii Avelist.
Kielâpiervâl toimâjuurdâ lii, ete pargeeh sárnuh tuše anarâškielâ aalgâ rääjist, veikkâ párnááh iä tom iberdiččii ollágin. Taat lii-uv vuáđuäšši, mast tuálloo kiddâ. Párnááh piergejeh pyereest já uáppih kielâ huápust. Persovnlâš iäruh kale tiäđust-uv uáinojeh. Tooimâst váldoo vuáhán sämmilij iveääigih já ärbivuáváliih tooimah máhđulâšvuođâi mieldi. Kielâpiervâl lii movtáskittám jo kielâ “vájáldittâm” ulmuid sárnuškyettiđ oppeet kielâ já pajedâm kielâoppâmhaaluid eres-uv ulmui juávhust, ovdâmerkkân kielâpiervâlpárnái vaanhimij juávhust.
Ive 2006 räi láá kielâpiervâl jottáám párnááh ohtsis 32.
Kielâpiervâlij historjá
Anarâškielâ servi lâi huolâstum anarâškielâ puátteevuođâst já nuuvpâ tot vuáđudij anarâškielâ kielâpiervâl. Kielâpiervâl lâi aalgâst ovtâskâs vuálá škovlâahasij kielâoppâmsaje moos adelij ruđâlávt máhđulâšvuođâ Suomâ kulttuurruttârááju viiđâ ive stipendijn. Tot lâi ohtsis 1,5 miljovn märkkid. Kielâpiervâl lekkâsij 1.9.1997 Aanaar markkânân. Tohon pálkkááttuvvojii kyehti pargee já väljejuvvojii käävci pärnid. Tánávt toimâ jotkui kidâ čoovčâ 2002 räi. Tast maŋa kielâpiervâl lii toimâm Aanaar kieldâ uástupalvâlussáin; Suomâ staatâ mieđeed ruuđâid vistig sämitiigán sämmilij sosiaalâpalvâlusâi pyevtitmân, Aanaar kieldâ ocá ruuđâid sämitiggeest já anarâškielâ servi vist kieldâst. Tääl kielâpiervâl lii kielâlávgumjuávkkupeerâpeivitipšosaje, moos kieldâ väljee párnáid já piärá vaanhimijn aaibâs táválii tipšomáávsu. Pargeeh kuittâg iä lah kieldâ, pic seervi pargeeh.
Suomâ kulttuurruttârááju adelij siärván meiddei ruuđâ toimâtáálu várás. Kielâpiervâl pargeeh ožžuu vaikuttiđ ton vuáváámân. Tot valmâštui porgemáánust 2002. Táálu lii parâtáálu Aanaar markkânist, já kielâpiervâl sajeh láá ton nube keejist. Ovdil uđđâ táálu valmâštum kielâpiervâltoimâ tábáhtui láigutáálust.
Ive 2010 vuossâmuu kielâpiervâl paaldân šoddii kyehti uđđâ kielâpiervâl. Puáris kielâpiervâl nomâttui Piervâlin já uđđâ kielâpiervâlij nommân šoodáin Piäju já Kuáti.
Kirje- ja lostâtoimâ
Servi kuástid muáddi kirje ivveest já tooimât Anarâš-loostâ.
Seervi kuástidem kirjeh
1994 Tivgâ
1996 Tovlááh mainâseh
1996 Eellimpäälgis
1999 Suábi maainâs
2000 Riävskánieidâ
2005 Kyelisieidi maccâm já eres novelleh
2006 Njobžâvääri jonsahpeivkähteeh
2007 Njobžâvääri juovlâtijdâ
2007 Inarinsaamen lajinnimet : lintujen ja sienten kansannimitysten historiaa ja oppitekoisten uudisnimien muodostuksen metodiikkaa
2009 Njobžâvääri juovlâtaaidâr
2010 Speeijâl faŋgâ
2011 Muštottes uárree - The forgetful Squirrel
2013 Saammâl já meeci kunâgâs - Sammeli and the King of the Forest
2014 Mááđu peivi, suotâs eivi
2014 Hirškiihâ já Myerji mainâseh I - III
2014 Saammâl já vuossâmuš sierâpeivi - Sammeli and the First Toyday
2014 Pissoin ráávhu vahtiđ
2014 Sevŋis vuođâlohán
2014 Saammâl já juovlâlisto - Sammeli and the Christmas List
2015 Anarâš päikkinoomah
2015 Saammâl já Kuoškkärigâš - Sammeli and the Dipper
2015 Jutteseelgi fiärááneh
2016 Saammâl já kozzsäplig - Sammeli and the Lemming
2017 Tonttu Šievtátulii juovlâkalender
Eres kuástidemtoimâ
Servi lii kuástidâm meid fiilmâid, muusik já speelâid.
Urri-Uulá (VHS)
Nukketeatter (VHS)
2004 Pálgáh (CD)
2007 Amok-kaččâm (CD)
2014 Kuobbârij čuággeeh (lyevdispellâ)
Anarâškielâ tutkâmjuávkku
Anarâškielâ tutkâmjuávkku lii lamaš fáárust orniimin Anarâškielâ tievâsmittemškovlim, mii uárnejui iivij 2009-2010. Tutkâmjuávkku joođeet meiddei anarâškielâ já -kulttur dokumentistempargo, mii siskeeld uánihis fiilmâi kuvvim.
Ive 2015-2016 lii lamaš joođoost Tromsa Giellatekno jođettem kielâteknologiaproojeekt, mon ulmen lii lamaš rähtiđ anarâškielâ sänianalysaattor já maašinjurgâlemohjelm tavekielâst anarâškielân. Anarâškielâ servi lii lamaš fáárust projektist haaldâšmáin il. mätkikoloid.
Projekteh
Čyeti čälled - proojeekt, mon ulmen lii lasettiđ anarâškielân čällei mere.