Frans Äimä lâi kielâtotkee, kote tuuđhâi meid anarâškielâ. Sun lâi vuossâmuš, kote almostitij aldasáid tievâslii kuvvim anarâškielâ fonetiikast já fonologiast.
Vyeliláá láá oohtânkiäsuh suu tutkâmušâin.
Eine gruppe von vokalwechselfällen im Inarilappischen - Ovdâmeerhah anarâškielâ vookaalnubástusâin
Eine gruppe von vokalwechselfällen im Inarilappischen lâi Äimä Lectio praecursoria (nágáttâllâmtilálâšvuođâ sahâvuáru), mii tollui ive 1914. Sun kieđâvušâi sahâvuárustis anarâškielâ já mottoomverd meiddei kildinsämikielâ toi 1. staavvâl vookaalnubástusâi tááhust, já et maht toh sorjoh kielâhistorjálávt já fooneetlávt 2. staavvâl vokalist. Kuávdáš juurdâ lii, et 1. staavvâl vookaal šlaajân vaaikut nube tááhust 2. staavvâl vookaal alodâh (nomâlâssân i já e tovâtteh ereslágán vookaal ko eres vokaleh) já nube tááhust 2. staavvâl vookaal algâalgâlâš kukkodâh (tááláá kielâst iäru lii jo lappum).
Phonetik und lautlehre des Inarilappischen - Anarâškielâ fonetiikka ja fonologia
Taat kirje almostui ive 1918 (vuossâmustáá almostum 1914).
Äimä informanteh 1900-1906
máddáápele kuávlu (Čuárvinjargâ, Njellim):
- Paul Valle (š.1826, j. 1906)
- Samuel Saijets (š. 1878)
- Yrjänä Musta (š. 1842)
nuorttiipele kuávlu (Paččvei):
- Juho Musta (š.1871)
- Matti Sarre (š. 1834)
- Isak Valle (š. 1847, j. 1909)
taavaapele kuávlu (Päärtih, Vävli):
- Antti Sarre
- Uula Sarre
viestârpele kuávlu (Solojävri, Äijihjävri (Veskonjaargâ alda), Muddusjävri, Moshááh(Tirro)):
- Heikki Mattus (š. 1838)
- Isak Mannermaa (š. 1830, j. 1908)
- Mikko Aikio (š.1837)
- Jouni Saijets (š. 1858)
- Hannu Mattus