Anarâš kielâtipšomseminar kiđđâ 2011

Anarâš kielâtipšomseminaar olášuvá vyesimáánu 21.-22. peeivi 2011 Säämi máttááttâskuávdáá Laasikuáđist. Pyeripuáttim!

Seminaar ulmen lii faallâđ kielâtipšom anarâš kielâkevtteid. Kielâtipšom ij lah tot, et kiinii addel kielâkevttei vástádâsâid tego almeest. Kielâ kalgeh tipšođ puohah oovtâst. Mij savâstâllâp já hundâruššâp oovtâst vädis koččâmušâid, moh kyeskih anarâškielâ kevttim. Siämmást pyehtip teivâđ já huátistiđ meiddei aaibâs eres-uv aašijn ko tuše kielâst.

Ääših láá ennuv já äigi uccáá. Mij ep vuáju mongin pođoi áášán meendu vuáđulávt, peic kejâstep jieškote-uv fáádáid uánihávt čoođâ. Jyehi fáádán kuleh mottoomlágán algâsahâvuáru já/teikkâ hárjuttâsah, moh šoddâdiččii jurduid já máhđulávt rijjâ savâstâllâm. Tuáivu mield taan vyevi keežild mijjân ij šoodâ unohis huáppu, mut mielâstubbooht finniiččijm mielâkiddiivâš já maaŋgâpiälásii seminaar.

Seminaar ij määvsi maiden. Tot lii ávus tábáhtume, mut taggaar epituođânálásâš tiileest et ulmuuh puátih liijkás ennuv, te vuosâsaje lii tiäđust-uv tain, kiäh uásálisteh aktiivlávt seminaarin.

Seminaar ij faalâ purrâmâšâid teikkâ ereskin evvisijd tondiet ko mist ij lah maggaargin budjet. Motomeh kähvipaketteh já teejah kulloo láá kuittâg ornášuumin ovtâskâs pyeretahhee áánsust. Mun jiem kieldi iärrásijdgin pyehtimist evvisijd seminaar pyerrin, mut tot ij lah págulâškin. Jieijâs purrâmâšâid purâdemtijme várás kannat väldiđ, jis ij ááigu eelliđ kosten eres saajeest puurâdmin.

Jis kiästnii lii paddimpiergâs teikkâ videokamera, te uážžu paddiđ já kuvviđ. Maŋeláá materiaalist puáhtá rähtiđ čuákánkiäsu já olgosadeliđ tom veikkâba Nettisaje-wikist, jis addelvetteđ materiaal taggaar kiävtun.

Fáárust lii seminaar ohjelm. Ohjelm moojiikeččin vist láá tiäđuh jieškote-uv fáádáin. Tobbeen lii mainâšum, jis fáádá uásálisteeh puávtáččii rahttâttâđ fáádán jo ovdâkietân mahtnii (taarbâšliih piergâseh, máhđulij koččâmušâi vuávám, jna.)

HUÁM! Tondiet ko fáádáh pišteh tuše viitlov minuttid, te algâttep ain ääigild.

tiervuođâiguin

Petter Morottaja, uárnejeijee

OHJELM

Lávârdâh 21.5.

10.00 – 10.50 Seminaar lekkâm & Anarâškielâ algâkurssâ oovtâ tijmeest (Petter Morottaja)

11.00 – 11.50 Pargopáájá: Kielâpiervâl kielâ (Marja-Liisa Olthuis)
12.00 – 12.50 (juátkoo)

13.00 – 14.00 Purâdem
13.40 Nettisaje-wiki demo

14.00 – 14.50 Jurgâlem čuolmah (Petter Morottaja)

15.00 – 15.50 Savâstâllâm: Jurgâlem koččâmušah (Ilmari Mattus & Petter Morottaja)

16.00 – 16.50 Savâstâllâm: oppâkirjeh Petter Morottaja

Pasepeivi 22.5.

10.00 – 10.50 Anarâškielâ jotkâkurssâ oovtâ tijmeest (Petter Morottaja)

11.00 – 11.50 Pargopáájá: sujâttem (Matti Morottaja)

12.00 – 12.50 Savâstâllâm: anarâškielâ škoovlâst já mediast (Petter Morottaja)

13.00 – 14.00 Purâdem

14.00 – 14.50 Anarâškielâ ravvimjuávhu oovdânpyehtim (Petter Morottaja)

15.00 – 15.50 Anarâš čäällimvyehi (Petter Morottaja)

16.00 – 17.00 Puátteevuođâst savâstâllâm já Seminaar lopâttem

FÁÁDÁH LÁVÂRDUV

Anarâškielâ algâkurssâ oovtâ tijmeest

Maht sojá kyevtistaavvâlsâš verbâ tâi nomini? Moos kalga kiddiđ huámmášume, ko suujât? Uánihis sárnumhárjuttâsah.
Tarbâšeh: pennâ.

Pargopáájá: Kielâpiervâl kielâ

Magarij konstâigijn om. preterit, konditionaal, duaali puávtáččij máttááttiđ párnáid?
Rahttâttâm: Pieijâđ tääl jo vuoiŋâšijd juurrâđ já smiettâđ ääši!

Jurgâlem čuolmah

Stuárráámuuh vaigâdvuođah, ko jurgâl suomâkielâst sämikielân. Iäruh ceelhâráhtusist. Maht valjiđ saanijd? Kuás karveđ tâi ettâđ nubenáál? Ovdâmeerhah vaigâdis soojijn. Anarâškielâ polysemia tovâttem vädisvuođah jurgâlmist.
Rahttâttâm: Magareh feeriimeh tust láá lamaš jurgâlmist? Lah-uv uáinám omâs jurgâlusâid?

Savâstâllâm: Jurgâlem koččâmušah

Mij savâstâllâp já smiettâp uđđâ saanijd. Maht kolgâččij jurgâliđ tiätu saanijd?
Rahttâttâm: Láá-uv tust säänih, mon jieh tieđe sämikielân? Sänikiirjijn lii táválávt iše uđđâ saanij smiettâmist-uv. Kannat väldiđ fáárun.

Savâstâllâm: Oppâkirjeh

Magarijd kiirjijd Sämitigge lii olgosadelâm? Maggaar kielâ tobbeen lii? Magareh kirjeh sämitiggeest láá tääl šoddâmin? Maggaar oppâmateriaal kolgâččij vala leđe lasseen já maht tom kolgâččij rähtiđ?
Rahttâttâm: Puávtáh uápásmuđ sämitige olgosadelâm oppâmateriaalân. Vääldi jieijâd kiirjijd fáárun.

FÁÁDÁH PASEPEEIVI

Anarâškielâ jotkâkurssâ oovtâ tijmeest

Juátkip tast, moos algâkurssâ paasij. Veerbâi já nominij juáhásem. Sajehäämih. Adjektiiveh. Pronomineh.
Tarbâšeh: pennâ.

Pargopáájá: sujâttem

Pargopáájá ääigi kieđâvuššâp monnii vädis sujâttemhäämi teikkâ muáddi-uv, jis kiergân.
Rahttâttâm: Jis uásiväldein láá tuoivuuh monnii sääni sujâttemhäämist teikkâ –haamijn, te tääbbin puáhtá koijâdiđ

Savâstâllâm: anarâškielâ škoovlâst já mediast

Rijjâ savâstâllâm. Maht anarâškielâ kiävttoo škoovlâst? Nabai mediast? Kielâ kevttim vädisvuođah. Media puátteevuotâ.
Rahttâttâm: Halijdeh-uv máttáátteijeeh teikkâ toimâtteijeeh muštâliđ maidnii jieijâs pargoost? Láá-uv koččâmušah máttáátteijeid teikkâ toimâtteijeid?

Anarâškielâ ravvimjuávhu oovdânpyehtim

Kuás ravvimjuávkku lii algâttâm tooimâs? Ravvimjuávhu pargoh. Ravvimjuávhu sänilistoi oovdânpyehtim.
Rahttâttâm: Halijdeh-uv ravvimjuávhu jesâneh mainâstiđ ravvimjuávhu pargoost? Láá-uv koččâmušah ravvimjuávhu jesânáid?

Anarâš čäällimvyehi

Tááláá čäällimvyevi vädisvuođah. Á vâi ä? Uánihis diftoŋŋij já konsonantij merkkim. Pelikuhes konsonant. Pelivookaal. Ruávisloovnâi čäällim. Savâstâllâp, maht čäällimvyevi jiešvuođah vaikutteh máttááttâsân já toos, maht kielâ nubástuuškuát.

Puátteevuođâst savâstâllâm

Ornip-uv seminaar jyehi ive vâi kuohtii ivveest? Lii-uv tile seminaartoimâkoodán, mii orniiččij seminaarijd?

Ellei toisin mainittu, tämän sivun sisällön lisenssi on Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 License